Pirelli  W 210 SottoZero S2 runflat

Rehvimärgise reeglistik määrab kütusekulu, märghaarduvuse ja veeretakistusmüra infonõuded. Lisaks viidatakse ka toote talvistele omadustele.

2012. aasta 1. novembrist kehtinud EU 1222/2009 regulatsiooni on täiendatud ning 2021. aasta 1. maist asendab selle regulatsioon EU 2020/740. Sellest hetkest alates kehtivad uued nõuded. Muudetud on kütusekulu, märghaarduvuse ja veeretakistusmüra hindamisklasse ning ka EL-i sildi asetust. EL-i andmebaasis olevad tootja andmelehed saab sildil oleva QR-koodi abil alla laadida. Vastavatel rehvidel märgitakse ka lume- ja jäähaarduvus.

Regulatsioon ei kehti järgnevatele rehvidele: - rehvid, mis on disainitud spetsiaalselt sellistele sõidukitele, mis registreeri enne 1990. aasta 1. oktoobrit – taastatud mustriga rehvid (kuni EU VO 2020/740 rakendamiseni) – professionaalsed maastikurehvid – rallirehvid – rehvid, millel on haarduvuse tõhustamiseks lisadetailid, nagu näiteks lisanaastud – T-tüüpi hädaolukorrarehvid – rehvid, mille lubatud kiirus on kuni 80 km/h – rehvid, mille velgede diameeter on ≤ 254 mm või ≥ 635 mm

Kriteeriumite ja hinnanguklasside ülevaade

Kütusekulu

Kütusekulu sõltub rehvide veeretakistusest, sõidukist endast, sõidutingimustest ja juhi sõidustiilist. Rehvi veeretakistuse koefitsient jagatakse klassidesse A (kõige ökonoomsem) kuni E (kõige madalama ökonoomsusega).

Kui sõidukil on ainult A-klassi rehvid, on kütusekulu kuni 7.5%* madalam võrreldes E-klassi rehvidega. Kaubikute puhul võib kütusesääst olla veelgi suurem.
(Allikas: Euroopa Komisjoni mõjuhinnang
* kui mõõta vastavalt regulatsiooni (EU) 2020/740 testimeetodi alusel)

Märkus:
Kütusekulu sõltub suuresti sinu sõidustiilist ning seda saab märkimisväärselt vähendada, sõites keskkonnasõbralike maneeridega. Kütusekulu tõhustamiseks tuleks regulaarselt kontrollida ka rehvirõhku.

Märjal pidamine

Märjal teel pidurdamise tõhusus on jagatud klassidesse A (kõige lühem pidurdusteekond) kuni E (kõige pikem pidurdusteekond).

Kui autol on A-klassi rehvid, on pidurdusteekond 80 km/h juures pidurdades 18 meetrit lühem võrreldes E-klassi rehvidega (keskmise haarduvusega teepinnal).*
*Allikas: wdk Economic Association of the German Rubber Industry eV

Märkus:
Sõiduturvalisus sõltub suuresti sinu sõidustiilist. Alati tuleb jälgida pikivahe. Parema haarduvuse jaoks tuleb regulaarselt kontrollida rehvirõhku.

Väline veeretakistusmüra

Rehvimüra mõjutab sõiduki üleüldist mürataset ja mõjutab nii sinu sõidumugavust kui ka keskkonna mürasaastet. EL-i rehvisildil on veeretakistusmüra jagatud 3 klassi, alates A-klassist (kõige madalam müratase) kuni C-klassini (kõige kõrgem müratase), mõõdetud detsibellides (dB) ning võrreldud Euroopa mürasaaste piirmääradega.

A
A-klass tähendab, et rehvi väline veeretakistusmüra on üle 3 dB allapoole EL-i limiidist, mis kehtestati 2016. aastal.
B
B-klass tähendab, et rehvi väline veeretakistusmüra on kuni 3 dB allapoole 2016. aastal kehtestatud EL-i limiidist või sellega võrdne.
C
C-klass tähendab, et määratud piirmäär on ületatud.